Installeerime VirtualBoxile: elementary OS'i

Elementary OS

Mis on elementary OS- release 2 Freya? Põhineb see Ubuntu LSR'il, kasutab omaenda graafikaliidest Granite ja mitmeid spetsiaalselt sellele kirjutatud programme. Ehitatud üles olema kerge, lihtne ja moodne. Kõlab päris hästi, eks?

Vaatame nende lehekülge: http://elementaryos.org/

Väga ilus veebileht

Veebilehelt, Developer katekooria alt tõmbame Beta versiooni-Freya. 32bit

Üks 800MB-ise .iso allalaadimine lõpetatud, avame Oracle VirtualBox'i.

Mis meid küll ees ootab?

Seadistame uue süsteemi 1024MB mälule ja eelsätted Ubuntu peale (Kuna distro on ubuntu driverite baasil)

Lisame VM sätete alt .iso virtuaalsesse CDlugejasse ja START.

Esmane vaatepilt (See elab!)

Pakuvad kahte valikut, kas: liveCD või installatsioon

Ooo, mp3 vormingu instaleerimis nupp, ka instalatsiooniaegsed uuendused

Kas ketta formatt või midagi muud, valida saad ka enkrüpteerimist ja LVM-i nagu Linuxil tavaline

Leidis automaatselt et asun Eestis

Kõik põhilised klaviatuurisätted on olemas, kas Dvorak eestlase jaoks kuidagi parem on?

Väga standartne kasutaja tegemine, ütles et mu parool "parool" on nõrk, veel saab Kodu kausta krüpteerida ja ka ilma paroolita sisse logida. Väga kasulikud seaded.

Nüüd ootamine...

Post-install skriptide jooksutamine

Hurraa, teeme restardi!

elementary OS nõuab installCD eemaldamist, teeme veel ühe restardi et see saavutada

Ja see töötab! Resolutsiooni peab aga kuidagi muutma, lukustatud 640x800 ei tundu elementary OS'i jaoks just optimaalne olema.

Kui nad ütlesid et BETA versioon on vigane, siis nad mõtlesid seda, kohe alguses teatati mulle et süsteemiprotsess on kokku jooksnud.

Muidu väga ilus ja valutu instalatsiooniprotsess paljude võimalustega, elementary OS meenutab vägagi disainilt OSX'i, kuid jookseb hämmastavalt väikeste süsteeminõudmistega, Linuxiga alustajale kes tuleb Mac'i keskkonnast on kõik väga tuttav.

3. Loeng

Kui palju maksab arvutilabori loomine ja ülalpidamine 3a. ?

Kui klass ei oleks kommertsiaalne ja me ei vajaks tasulist tarkvara/loometarkvara sobiks hippilik GNU lahendus.

Kõik sõltub rakendusest

Muidu sõltub klassi maksumus suuresti sellest mille peale inimesi koolitatakse, kas odavamate, tavaarvutites jooksva tarkvara peale, või CAD, reaalajas 3D modeleerimine ja videotöötlus. See lehekülg toob välja enamlevinud loomeprogrammid ja jagab nende jõudlusvajadused kategooriatesse D-st, A-ni. Lehel tuuakse välja parima hinna-jõudluse suhtega tööarvuti komponendid (vajab lähemat uurimist kuna info 2013a lõpust, parem oleks iga individuaalse komponendi kategooria kohta uurimustööd teha ja arvustusi lugeda) Väljavõte lehest:

Kulud ühe õppekoha kohta

1. Tabelist on näha et kõige tavalisem tööjaam maksab USA's ligikaudu 4000 dollarit. Teisendades selle eesti oludesse kus maksud on kõrgemad, arvestatud hinna sisse ja komponendid üldiselt kallimad tuleb ühe tööjaama arvuti hinnaks arvatavasti 3500 eurot. 
2. 400 eurot suure laua ja korraliku tooli jaoks.
3. Monitori hind oleneb samuti tööst mida sellega tehakse, visuaalne kunst nagu videotöötlus, fotograafia, 3d graafika vajavad vähemalt ühte ligi 500 eurost professionaalse seeria monitori.
4. Hiir ja klaviatuur on odavad, 40 eurot on enamasti piisav.

Kokku riistvara peale

Kokku kulub riistvara peale ühe arvuti ülesseadmiseks ümardatult 4500 eurot.

Korrutada see 21-ga (hoiame ühe arvuti varuks ,et vea tekkides kohe asendus) = saame 94500 eurot.

Ülalpidamiskulud

1. Klassi kolmeaastase ülevalpidamise sisse jääb elektritarve, mille saab välja arvutada umbes peale kuuajalist kasutamist (kõige tähtsam on siiski küttearve ja see oleneb maja soojustusest). ainult arvutite peale pakuks 300 eurot aastas ?
2. Arvutite paranduskulud. ? eurot
3. Varuosade juurdeostmine. 3000 eurot aastas (väga konservatiivne, lootes, et originaalsed komponendid tulid tootjapoolse standardgarantiiga)
4. Arvutite hooajaline tolmust puhastamine. ? eurot

Kokkuvõte

Suur osa kulusid läheb IT hooldusfirmale, küsides lähedasest firmast pikaajalist hooldusteenuse lepingut selguvad ka põhilised hoolduskulud mida on raske ette hinnata.

2. Loeng

1. loeng – Infoühiskond ja selle liige

Ülesanne 1

Kuigi suur osa Eesti Infoühiskonna arengusuundadest on läbipõimitud ja üksteisest sõltuvad, pean siiski kõige olulisemaks arengusuunaks virtuaalse ehk e-residentsuse käivitamist. Kuni Eesti on veel e-riigi teenustes ülejäänud maailmast ees peame me looma standartsed e-lahendused mida oleks võimalik lihtsasti kohandada vastavaks kuitahes suure riigi soovidele. Neid teenuseid paketina müües saaks Eesti riik käima lükata e-riigi tarkvara äri mis loodetavasti tasuks ennast ära ja aitaks Eestil tõusta Euroopa riigiteenuste IT keskuseks.

Ülesanne 2

1. Tulevikulogistika-pakiteenused, postiteenused, veoteenused, taksod - Infotehnoloogia muudab neid kõiki: läbi intelligentsete just-in-time tarnesüsteemide, isesõitvate autode võrkude ja palju muu on kasulik investeerida äridesse mis panustavad nende tehnoloogiate arendamisesse Eestis, 2020 aastaks on transpordisektor kardinaalselt muutunud
2. Tõsiselt mõelda oma pensioni ja tervise peale, vananev rahvastik on suur probleem, kui midagi kardinaalselt ei muutu, kukub 2030 aastal pensionisüsteem kokku. Kindlasti on selleks ajaks tänu paremale tervishoiusüsteemile tõusnud rahva keskmine eluiga. Siiski tasub jälgida oma eluviisi ja koguda pensionit.
3. Investeerida mõnda IT lahendusi loovasse startup'i. Eesti koolitab lähiaastate jooksul välja suurel hulgal infotehnolooge, luues praegu väikestele IT ettevõtetele head võimalused kiireks laienemiseks.

Ülesanne 3

1. Kindlasti innovatiivsete õpetajate ja koolijuhtide tunnustamine - suurendades õpetajate motivatsiooni innovatiivselt õpetada ja oma metoodikat parandada  paraneb kindlasti nii õpilaste kui ka õpetajate rahulolu.
2. Õppija tagasiside - tuues koolidesse traditsiooni kus õpilased annavad oma ainetundidele tagasisidet aitab õpetajatel parandada oma õpimeetodeid ja mõtestada läbi õppekava läbiviimist.
3. Tehnoloogiaõpe läbi IT vahendite juba varases eas.
4. Viisil mis eelkõige keskenduks õpilastes tehnoloogiaõppe vastu huvi loomisele.
5.  Paremad võimalused enesearenduseks tööealisele elanikkonnale (elukestev õpe)