Tagasiside Intelligentsele Arvutikasutusele

Ma õppisin selle aine jooksul palju lähedamalt tundma mitmeid IT valdkondi millega ma varem elus kokku pole puutunud.
Kodutööde formaat nõudis vaeva, aga aitas loengutes räägitut päris hästi üle korrata ja ka ise materjali juurde otsida.
Kodus otsisin ma: 

• Ideaalset meedialahendust.
• Head viisi veebilehe ülespanemiseks (templaadiga ja ilma).
• Sotsiaalset tarkvara.
• Head viisi varundada.
• Kuidas olla infoühiskonna liige.
• Kui kallis on luua tööjaama.
• Ideaalset OS'i.
• Privaatsust mobiiltelefonis.
• Head pilti.
• Oma kvalifikatsioone.

Üldiselt jäin väga rahule, teemad olid iga nädal piisavalt huvitavad ja kodutööd minu jaoks väga kaasahaaravad.

Esee 3: Mida tähendab vaba tarkvara haridusele?

Üks väga kaval trikk mida tasulise tarkvara tootjad kasutavad, on koolidele väga odavalt või täiest tasuta oma muidu väga kallist tarkvara pakkuda. Koolidele jagatakse tasuta tehnilist tuge ja tarkvara, muutes selle paasil õpetamise lihtsaks, õpilased õpivad tasulise tarkvara peal ja kooli lõpetanud, ostavad nad selle tarkvara paketi täishinnaga kuna koolides midagi muud ei õpetatud.

Nii jätkub ühe firmade kaval monopolitsükkel, koolid õpetavad kuna kõik eksperdid kasutavad, eksperdid kasutavad kuna nad seda koolis õppisid ja vabavaralist rakendust ei oska keegi õpetama hakatagi, sest vabavaralise rakenduse õppimiseks ei korralda keegi tasuta koolitusi.

Adobe on üks sedalaadi mudeli kõige agaram kasutja, ka Tallinna Ülikoolis korraldab Adobe täielikult oma tasulisel tarkvaral põhinevaid koolitusi ja keegi ei õpeta alternatiive kuna nende õpetamise eest ei maksta peale.

Avatud operatsioonisüsteemide kasutamine hariduskeskkonnas sarnaselt riigiametitega aitab luua põhja Eesti IT tulevikule, praegu ei suuda riigiasutused üle minna Microsoft Windowsi OS + Office paketilt vabavaraliste peale kuna ei leidu IT tehnikuid kes oleksid koolis Linuxi süsteemide ülesseadmist ja hooldust õppinud.

Seega, vaeva nägemine avatud tarkvara kasvõi tasulise kõrval õpetamiseks keskkoolis aitaks tuleviku Eesti kontoritöötajatel hoida kokku alusetult suur summa raha mis muidu kuluks kasututele tarkvaralitsentsidele.

Mitmed Linuxi versioonid jooksevad ka vanemate arvutite peal kiiremini kui samade arvutite peal Windows, seega saab raha kokku veel hoida ka mittevajalike riistvarauuenduste pealt.

Kuid vabavaraliste  tarkvaralitsentside toetamine ei aita ainult raha kokku hoida, vabavaralised projektid võimaldavad firmadel ja riigiasutustel luua programmidest/operatsioonisüsteemidest oma versioonid ja ise lisada neile vajalikku lisafunktsionaalsust, see ei ole suletud lähtekoodiga kommertstarkvaraga võimalik.

Lisaks usun ma, et vaba alternatiivse tarkvara koolides õpetamisega avardame õpilase silmaringi ja Linuxit kasutades võib õpilane omandada sügavamad teadmised operatsioonisüsteemi töö ja programmeerimise kohta, mis on eesti e-riigiks saamisel äärmiselt oluline.

Essee 2: Piraatlus, kokkuhoid või probleem.

Piraatlusest kuuleme tänapäevalt tihti, see on nii muusikatööstuse kui ka filmitööstuse täielikult hävitanud ja kasumeid pea poole võrra kahandanud, kuid kas see on ka tegelikult nii? Me ei leia tänapäeva muusikaäri ja filmitööstust vaadates ei suurt kasvu ega ka hiiglaslikku langust, inimesed kulutavad filmidele ja muusikale, inflatsiooni arvestades, sama palju raha kui paarkümmend aastat tagasi.

Läänemaailmas, eriti USA-s o piraatluse vastaste võitlejate rinne tugevaim kogu läänemaailmas, koos: andmevooge kontrollivate internetiteenusepakkujate, väga karmide piraatlusvastaste seaduste ja paljude meediakampaanate koosmõjul on piraatlus USA-s väiksem kui mujal  maailmas, siiski ei kuluta inimesed filmide ja muusika ostmisele keskmise sissetulekuga võrreldes palju rohkem raha kui mujal maailmas.

Kuid võib väita, et ka USA keeruliste piraatlusevastaste meetmetega on võitlus pea võimatu, kuna piraatlus on tänapäevase interneti pea piiritu ja avatud infovahetuse möödapääsmatu osa, selle vastu ei ole ka suurimad rahvusvaheliste meediakompaniide liidud suutnud väga efektiivselt võidelda, piraatluse peatamine vajaks interneti piiramist, kuni seda ei ole enam võimalik internetiks kutsuda.
Mõnedel andmetel on 22% interneti koguliiklusest pühendatud piraatlusele.


Ma usun, et on olemas õigustamatu ja õigustatud piraatlus, kuigi see on rohkem minu enese eetika teema kui midagi seadustega sätestatut. Piraatlus on õigustatud kui materjali ei ole võimalik osta, kas regioonipiirangute tõttu või originaalse autori poolt mahajätmise tõttu.
Näiteks ostsin ma Steam arvutimängude digitaalse rentimise keskkonnast mängu: Fallout: New Vegas, kuid avastasin, et mängu väljaandja Bethesda Softworks on müünud mängu turustamise ainuõiguse 1C Chenega-le kes jagab mängust ainulaadset poola/vene/tšehhi versiooni millega ei tööta ei uuendused ega kasutajate mod-id, selle lepingu tõttu pidin ma piraatima US/West-EU versiooni mille omamine minu jaoks on illegaalne.
Teiseks usun ma, et meedia ostmise eesmärk on selle originaalse autori(te) vaeva rahaliselt korvata, kui originaalne autor on surnud, või loonud stuudio on pankrotistunud, jättes omandiõigused mingile kolmandale isikule ei usu ma, et mitte piraatimine aitaks loova töö tegijaid.

Piraatlust ei saa kunagi päriselt peatada, aga autor ise võib teha palju, et teha oma töö lihtsamini ostetvaks, kui piraaditavaks. Muusikateose ainuüksi Spotify keskkonda üleslaadimine tõstab otsekäivet ja ka albumi ostjate arvu dramaatiliselt. Kui filme ja serjaale on võimaik lihtsasti üle maailma igaühele jõukohaste hindadega osta lihtsamini kui piraatida, kaob piraatluse probleem.

Essee 1: Operatsioonisüsteemide kasutajaliideste evolutsioon – mis järgmiseks?

Kasutajaliidese ajalugu

Kasutajaliidese moodustavad ühendatud vahendid mis võimaldavad arvuti kasutajal sellesse infot sisestada ja saada tagasisidet. Kasutajaliidese areng on käinud kaasas sisend ja väljundseadmete arenguga, ning arvutusjõudluse kasvuga. Esimeste arvutite nii sisend-ja väljundseade oli perfokaart. perfokaartide ettevalmistamine ja kahendsüsteemi tõlkimine oli vaevarikas, veel vaevarikkam võis olla ühekaupa väljundkaartide vastuvõtmine ja nende tõlkimine vastuseks (võib tekkida tunne, et peastarvutamine on ka kiirem).

Peale perfokaartide tulid teletaip masinad (väljundseadmeks paberirull ja sisendseadmeks klaviatuur) mis ei olnud perfokaartidega programmeerimisest veel oluliselt kiiremad. 

Suurim edusamm kasutajaliideste jaoks oli aga monitori leiutamine ja terminalide kasutuselevõtt.

See lubas luua käsuliidesel põhinevaid kasuajaliideseid, mis jäid kasutajaliidese standardiks pikaks ajaks, ning kogenud kasutaja võib läbi kiirklahvide kasutamise saavutada märkimisväärse kiiruse.
Koos personaalarvutite leviku kasvu ja värvikuvarite levikuga tekkis vajadus visuaalsemate kasutajaliideste järele, esimesed visuaalsed kasutajaliidesed olid ekstipõhised kaustajaliidesed, väga tavapärast tekstipõhist kasutajaliidest näeb enamik PC kasutajatest kui nad alglaevad operatsioonisüsteemi asemel üles Award BIOS-i Boot Setup Utility "sinise akna".

Järgmine suurem areng oli uue input seadme: hiire kasutusele võtmine, hilisemates TUI (Text-based user interface) süsteemides muutis hiir navigeerimise lihtsamaks samas lisades funktsionaalsust paljudesse programmidesse. Pea täielikult hiire (või roti) ümber tekkisid aga graafilised kasutajaliidesed, mis kasutavad hiire abil muudetavaid aknaid ja hulgaliselt nuppe on juba pea 20 aastat personaalarvutitel ja elektronmärkmikel (hiirena toimis neil puutetundlik pliiats) olnud ilma kardinaalsete erinevustetta domineeriv süsteem. Arvutitele lisandusid mingil  uue väljundseadmena kõlarid mis ei ole kasutajaliidestes väga suurt kasutust leidnud, liigne heli võib kasutajat häirida, seega kasutatakses heli abina visuaalsele infole ja tihtipeale teisejärgulise infoedastusviisina.

Tänapäev: Pihuseadmed ja puutetundlik ekraan

Suure ekraaniga puutetundlikud seadmed ei kopeeri enam alates Apple Iphone-i võidukäigust enam Windowsi graafilist kasutajaliidest, mis ei olnud piiratud ekraanisuuruse tõttu sellist liiki seadmetel efektiivne. Pointerit asendab sinu enda näpp ja väljundseadmena  on lisandunud värina tekitaja. Suurt rolli mängivad näpuga joonistatavad kujundid "gestures", mis avavad uusi menüüsid ja rakendusi.

Järgmiseks?

Eelnevatest segmentidest on näha, et suurem osa kasutajaliidese arengust toimub läbi uute sisend-ja väljundseadmete kasutuselevõtu.Üks arengusuund mida veab Microsoft, on pihuseadmete kasutatavate puutetundlike ekraanide ja nende jaoks ehitatud kasutajaliidese jõudmine lauaarvutitesse ning samas lauaarvuti operatsioonisüsteemide, muidu hiire ja klaviatuuriga navigeeritavate kasutajaliideste parem tõlkimine puuteekraanile, sellist liiki hübriide juba hetkel müüakse, kuid Windows 8 poolt kasutusele võetud lahendus ei ole veel päris harmooniline, kui uus Windows 10 seda hübriidset lähenemist populariseerida suudab võivad nii ekraanitootjad kui ka konkureerivad lauaarvuti operatsioonisüsteemid midagi sarnast kasutusele võtta. Äkki sisseehitatud värinaga puutetundlikust plaadist klaviatuur?

Ma usun, kui virtuaalreaalsuse prillid lõpuks kasutatvaks muutuvad ja tänu odavnevale ekraanitehnoloogiale kättesaadavamaks saavad neid kiiresti populaarseks, kuna pakuvad palju hõlmavamat elamust, virtuaalreaalsuse prillide suuna jälgimiseks on juba praegu vajalik kaamera, ja paljud virtuaalreaalsuse projektid kasutavad sisendseadmena kas sinu käte liigutuste jälgimise kaamera abil, või kaamera ja käelihaste liikumist mõõtvate kinnaste koostoimel. Väga ägedad oleks kindad (ülikond?) mis suudaks käe liikumist mõjutada, muutes virtuaalsed objektid meie kompimismeele jaoks reaalseteks.

Suurim areng puutetundlikes ekraanides saavad olema haptilised ekraanid. Ekraanid mis suudavad kerkida ja lohku vajuda, et anda inimese kompimismeelele tagasisidet, see aitaks luua mobiilidele puutetundliku kasutajaliidest mida saab manipuleerida ka ilma ekraani vaatamatta, näiteks otse taskust.

Kindlasti hakkavad laialdasemat kasutust leidma kasutajaliidesed mis kasutavad häälkäsklusi navigeerimiseks ja paljuks muuks: Google voice, Windows Cortana ja Apple Siri on alles lapsekingades, hääletuvastustehnoloogia muutub paremaks iga kuuga, varsti võib olla võimalik seda sama teksti kirjutada seda arvutile dikteerides.

Kokkuvõtteks

Leidsin, et kasutajaliidesed arenevad koos sisend-ja väljundseadmete arenguga. Graafilised, akendega kasutajaliidesed ei vahetu lauaarvutil veel niipea millegi uuema vastu välja, kuna need on kõige efektiivsemad neile etteantud kasutusvaldkonnas, kuid neile võivad lisanduda elemendid teistest valdkondadest vastavalt sisend-ja väljundseadmele.

Avatud sisu jagamine

Avatud sisu kasutamine

Minul on veebiprogrameerimises rühmatöö loomaks müsli  segamise ja müümise lehekülge, mis saab kasutusmugavuse ja disaini demoks EASi poolt rahastatud projektile.

Otsin pilte mida saaks kasutada ka ärilisel eesmärgil ja mis oleksid paindlikud originaalse autori tunnustamisel ja pildi muutmisel muu sisuga vastavaks.

Otsin Wikimedia Commons'ist:

 Kokku 15 pilti kategoorias "Muesli".

 See pilt sobiks väga hästi, kuid GNU litsents ei luba seda ärilisel eesmärgil kasutada.

See pilt aga lubab, CC Public Domain Dedication 1.0 litsentsi alusel: pilti kasutada  äriliseks eesmärgiks, muuta, ning ei vaja autori nõusolekut ega tunnustamist, perfektne!

 Avatud sisu loomine

Mõnda aega tagasi  taastasin oma isaga Võhandu külakapellist "Entusiastid" 1984 aastal vändatud amatöörfilm. Valminud film sai laetud üles YouTube keskkonda, mille üleslaadimisvalikutes saab valida
 (ja ka automaatselt registreerida) litsents.
Film oli originaalselt filmitud minu isa Peep Tobrelutsu eestvedamisel, tema nõudmisel sai filmi litsentsiks valitud Creative Commons Attribution License 3.0 alusel.
Litsentsi lühikirjeldus : "This license lets others distribute, remix, tweak, and build upon your work, even commercially, as long as they credit you for the original creation."
Ehk videot igal viisil, ka ärilistel eesmärkidel, kasutada kui kasutaja tunnustab video loojat.

 

 Siin on litsentsi veebielemendid, mis, peale vajutades, viivad sind CC BY litsentsi lehele:


This work is licensed under a Creative Commons Attribution 4.0 International License
 

Tund 11 – Arvuti Varundusplaan

Mida läheb mul vaja

Minu arvutis on 1,5TB kõvaketas, kuid suur osa sellest on filmid, mängud ja programmid. Varunduseks läheks mul maksimaalselt (sülearvuti ja lauaarvuti peale kokku) vaja 1TB välist kõvaketast.
Western Digital Green WD10EZRX 1TB maksab 50€ ja on korralik vaikne kõvaketas. Ja varunduseks kasutaks Windows'i sisseehitatud File History süsteemi, mis on sisseehitatud igasse Windows 8 süsteemi (kuid ei pruugi olla aktiveeritud). Win 8 olen hankinud aga tasuta läbi Microsoft Dreamspark projekti.

Väga lihtne ja otsekohene.

 

Seadistamine

File History salvestab perioodiliselt kõik Libraries süsteemi lisatud kaustad inkrementaalselt, hoides täpselt nii pikka failide muutmise ajalugu, kui varundsketta peal on vaba ruumi. Kõik andmed mida ma pean oluliseks varundada koondan ma temaatiliselt kaustadesse (kui need juba ei ole), ja vaatan, et need kaustad oleksid lisatud Windows'i Library-te hulka.

Taastamine

Varundatud koopiaid on väga lihtne taastada, kuna ketta sisu on vaadatav samamoodi nagu ülejäänud süsteemil, lisaks näed igal failil mida on mitmeid kordi muudetud juures erinevate kuupäevade versioone ja andmeid kuna miski loodi või kustutati.

Sotsiaalne tarkvara: {devunity};

{devunity}

Mille jaoks see on

On oma olemuselt väga lihtne programm, selle avaleht http://www.devunity.com/ seletab juba päris hästi lahti mis on teenuse eesmärk.

Devunity on väga sarnane sotsiaalsetele kontoriteenustele nagu Zoho ja Google Docs kus terve grupp inimesi saavad ühte sama dokumenti muuta ning omavahel suhelda ja teenus salvestab muudatuste ajaloo ja laseb projekti halduril aega tagasi keerata. Mis teeb selle koodi jaoks mõeldud veebileheks, on siiieehitatud tugi paljude programeerimiskeelte markeeringutele.

 Pilttutvustus

 Sisse saab logida pea igasuguse sotsiaalvõrgustiku kontoga.

 Siit saab oma koodisesioone hallata (mul ei ole veel ühtegi).

 Nii näeb välja kui sinna koodi kirjutada, ülevalt äärest valid programeerimiskeele. ja läbi menüü saad saata kutse teistele inimestele.

 

Kokkuvõtteks

Väga meeldiv keskkond just oma lihtsuses, sobib näiteks kiireks programmeerimiseks kindlasti kiirem kui git'is projekti loomine, ja saad kohe hetkelist tagasisidet grupikaaslastelt. Sobib kindlasti õppetöös rühmatöö tegemiseks, lihtsate koodide haldamiseks ja näiteks tööintervjuude tegemiseks läbi interneti.